1875.aastal läksid kooli hooned ja varad Liivimaa rüütelkonna valdusesse ja samades ruumides alustas tööd endise Schmidti kooli 81 õpilasega uus kool – Liivimaa Maagümnaasium.

Hooned ei rahuldanud uue kooli vajadusi, sest tunda andis ruumide kitsikus.

Uue koolimaja projekti tegi Riia arhitekt R.Häusermann, töid teostas M.Holst ja Kompanii. Uus kahekorruseline haridustempel sai ruumikas ja esinduslik. Kooli ajaloo tähtsaks sündmuseks sai koolimaja sisseõnnistamine 17.detsembril 1877. Värskeltavatud õppeasutuse sisustamiseks tegid kohalikud mõisnikud ja endised vilistlased rahalisi toetusi ja väärtuslikke kingitusi nii sisustuse kui ka maa näol kooli pargi ja mänguväljakute jaoks.

Liivimaa Maagümnaasium oli klassikaline gümnaasium, kus süvendatult õpetati vanu keeli ja kirjandust.

Ajavahemikul 1875-1892 õppis koolis 498 õpilast. Aadliseisusest õpilasi oli 40%, talupojaseisusest eestlasi 7%, ülejäänud olid kas linnakodanike, vaimulike jt pojad. Rahvuse järgi oli õpilastest sakslasi, 441, eestlasi 34, venelasi 14 ja juute 9.

Õpetajaid oli 56, kellest 41 Baltimaadest, sakslasi 10 ja šveitslasi 5. Õpetajad olid valitud hea ainetundmisega vilunud pedagoogide hulgast. 

Baltimaade saksakeelsetele erakoolidele tegi lõpu keiser Aleksander III poolt alustatud karm venestamispoliitika. 1887.a  lõpetati muukeelsetele koolidele riikliku dotatsiooni maksmine ja  keelati uute õpilaste vastuvõtmine. Liivimaa rüütelkonna maapäeval 1888 otsustati kool sulgeda. Kooli lõpetamise aktus peeti 10.juunil 1892.