15.aprillil 1976. a., seoses Johann Köleri 150.sünniaastapäevaga, anti koolile Johann Köleri nimi vastavalt Eesti NSV haridusministri käskkirjale. Taotluses oli kool rõhutanud aastatepikkust kunstiõpetuse kõrget taset ja aktiivselt töötavate kunstiringide olemasolu. 1.septembril 1976.a alustas kool õppetööd J.Köleri nimelise Viljandi 4.Keskkoolina. Direktor Asta Moora, õppealajuhatajad Reet Sinimaa, Aime Lindepuu ja Toomas Aaskivi. Õpetajaid 41, klassikomplekte 31.
Pedagoogiline kaader täienes uute õpetajatega. Keskkooli osas viidi sisse polütehnilise tööõpetuse erialad autojuhtimine ja kaubandus. Kool kujunes metoodilise töö baaskooliks.
1979.a avati kunstiõpetuse eriklassid, mida juhendasid oma ala tundvad inimesed, kelle igaühel oli ja on oma isikupärane käekiri, mõttelaad ja õpetamismetoodika. Kunstiklasside õpetajad olid Ene Aver, Mare Kuusik, Tatjana Anniko, Ene Runing, Arne Lepla, Mart Rand. Nende käe all kujunesid välja mitmed noored andekad kunstnikud.
Kunstiklasside olemasolu õigustasid mitmed õpilastööde näitused, kust valiti ka eksponaate vabariiklikele näitustele saatmiseks. 1993.a avas kool oma kunstinäituse Viljandi Kunstisaalis. Eesmärgiks oli anda ülevaade põhikooli kunstiklasside lõpetajate töödest, teemadest ja stiilidest, mille igaüks ise valis. Kool on oma õpilaste ja õpetajate kunsti – joonistusi, graafikat, akvarell- ja guaššpilte, keraamikat, voltimistöid ja miniskulptuure, eksponeerinud kunstisaalis ka järgnevatel aastatel.
Kodu-uurimistöö jätkus 4.keskkooli loomisega. Aeg oli selleks soodus: humanitaarsete huvidega õpilastest loodi ajaloo eriklassid. Koolis hakati läbi viima kodu-uurimispäevi ja –konverentse, kohtuti vilistlastega.1988.a alustas õpetaja Irene Artma eestvedamisel ilmumist kooli ajaleht Oma Sõna, et tõmmata õpilaskond kaasa mõtlema ja tegutsema ning viia koolielu tegemised avalikkusesse.
Jätkus aktiivne ja tulemuslik esinemine nii rajooni- kui ka vabariiklikel aineolümpiaadidel ja konkurssidel ning spordivõistlustel.
|